Näitus Monet2Klimt

Multimeedia kunstinäitusel "Monet2Klimt" näidatakse klassikalise muusika parimate palade ja helieffektide saatel rohkem kui 140 kuulsate kunstnike Oscar Claude Monet, Vincent Willem Van Gogh'i ja Gustav Klimti maale. Maalid on animeeritud ja projetseeritud 360 kraadi seinte peale, tänu millele vaatajad saavad jälgida kunstiteoste originaalstruktuuri, tekstuuri ja värvi.
Näitus võimaldab näha ka selliseid teoseid, mida hoitakse erakollektsioonides ja mida pole kunagi varem muuseumites eksponeeritud.

Monet, Van Gogh ja Klimt - kolm geeniust, igaüks omal alal, olid pioneerid teel klassikalisest kunstist modernismini. Nende talent ja maailmanägemine on meie inspiratsioon ja võimaldab uskuda, et kunst on vaba vaimne maailm.
Näitusel Monet2Klimt kasutatava tehnikaga on teil võimalus:

• vaadata Monet'i maalide struktuuri;
  
• tunnetada Van Gogh'i post–impressionismi värve;
  
• aru saada Klimt'i modernismist ja sümbolismist.
  
  

Kandisky2Malevich

Järgides eduka Monet2Klimt näituse eeskuju, esitleb UUS Kadinsky2Malevitš näitus paralleele samast ajastust ning toob külastajateni Hilma af Klinti, Vassili Kandinsky ja Kazimir Malevitši suuri teoseid. Näitusel on XX maali ja XX sümfooniat. On imetlusväärne, et need kunsti suurkujud elasid samal ajal, aga olid täiesti erinevate kunstisuundade arendajad: abstraktne kunst.

Rootsis sündinud kunstnik Hilma af Klint (1862-1944) oli üks esimesi naisi, kes käis Stockholmis Kuninglikus Kaunite Kunstide Akadeemias. 1882. aastal, kui ta oli 20-aastane, astus ta akadeemiasse ning veetis järgmised viis aastat joonistamist, portreede loomist ja maastike maalimist. Pärast kiitusega lõpetamist anti talle stuudio akadeemia „ateljeehoones". Af Klint lõi kunsti juba enne Kandinskyt, Malevitšit ja Mondriani.

Ja miks me temast alles nüüd kuuleme? Kui ta 81-aastaselt, 1944. aastal suri, pani ta oma testamenti kirja, et ühtki tema tööd ei tohi näidata varem kui 20 aastat pärast tema surma. Tema töid nähti esmakordselt avalikult alles aastal 1986 Los Angelese näitusel „Spirituaalsus kunstis". Olgugi et sellele järgnes ka teisi näitusi, sai ta rahvusvaheliselt tuntuks Stockholmis 2013. aastal toimunud näitusega „Abstraktse kunsti teerajaja". See oli Moderna Museet kõige populaarsem näitus üldse.

Vassili Vassilevitš Kandinsky (16. detsember 1866 - 13. detsember 1944), Venemaal sündinud kunstnik, moodsas maalikunstis üks esimesi puhta abstraktsuse harrastajaid. Pärast edukaid avangardseid näitusi asutas ta mõjuvõimsa Müncheni rühmituse Der Blaue Reiter („Sinine ratsanik"; 1911-14) ning pühendus täielikult abstraktsele maalidele. Tema vormid muutusid voolavatest ja orgaanilistest geomeetrilisteks ning viimaks piktograafiliseks.

Kandinsky, kes oli edukas muusik, ütles kord: „Värv on klahvistik, silmad on harmooniad, hing on paljude keeltega klaver. Kunstnik on mängiv käsi, kes puudutab üksteise järel klahve, et tekitada hinges vibratsioone." Värvi ja muusikalise harmoonia kontseptsioonil on pikk ajalugu, mis köitis selliseid teadlasi nagu Sir Isaac Newton. Kandinsky kasutas värvi väga teoreetiliselt, seostades tooni tämbriga (heli karakter), värvust helikõrgusega ning eredust helitugevusega. Ta väitis isegi, et nägi muusikat kuulates värve: seda nähtust nimetatakse sünesteesiaks.

Kazimir Severinovitš Malevitš (23. veebruar 1879 - 15. mai 1935) oli vene avangardkunstnik ja kunstiteoreetik, kelle teedrajavatel töödel ja kirjutistel oli 20. sajandil mitteobjektiivse ehk abstrakse kunsti väljakujunemisele tugev mõju.

Malevitš rajas kunstnike ja filosoofide suprematismi kooli ning tema ideed vormidest ja kunsti tähendusest said viimaks mitteobjektiivse ehk abstraktse kunsti teoreetilisteks alustaladeks. Malevitš kasutas mitmeid stiile, aga tema kõige olulisemad ja kuulsamad tööd keskendusid puhaste geomeetriliste vormide (ruudud, kolmnurgad ja ringid) ning nende omavaheliste suhete ja pildiruumi suhete uurimisele. Kuna Malevitšil oli läänes kontakte, suutis ta oma ideed maalikunstist Euroopa ja Ühendriikide kunstnikele edasi anda, mõjutades seeläbi oluliselt moodsa kunsti arengut.